"Väike pintsel"

Henriettas on viimasel ajal välja löönud armastus ilusate kleitide vastu, kusjuures laps tahab eriti kodus kanda enda nn. peokleite. Mina tüüpilise emana üritan last loomulikult ümber veenda, põhjendades oma seisukohta riiete määrimise ja muu taolisega - justkui puuduks meie peres pesumasin. Täna teatas laps taas, et tahab olla "väike pintsel" ehk siis väike printsess ja aru ma ei saa, kust tuleb armastus printsessi-teema vastu, sest ise seda asjade või juttudega omast arust ärgitanud ei ole. Võib-olla tuleb see ka viimasel ajal tihti unejutuks olnud Tuhkatriinu loost (eile Tuhkatriinust jutustades pakkus laps välja, et haldjas oleks võinud võluda tõlla ja hobuste asemele auto, siis oleks kiiremini ballile jõudnud). Ja printsessi aksessuaaride juurde kuuluvad loomulikult suvekübar, patsikummist sõrmus ja käevõru ning kingad. See on muidugi hea, et laps tahab ka kodus hea välja näha (ei tea, kas vihje minu dressipükstele...), aga kui ma juba kolme-aastasega vaidlen riiete üle, mis siis veel murdeeas juhtuma hakkab...

Nädala tegemistest

Paar õhtut on meil külas käinud Henrietta endine lapsehoidja Jaan.

Kolm sõpra punases...

Algaja vutistaar... ehk meestega väljas grillides õpib tütarlaps nii mõndagi eluks vajalikku.

Katsikud

Lõpuks ometi õnnestus kohtuda oma uusima väikese sugulase (onutütre tütre) Nora Eliisega, kes on Hubertist täpselt üks kuu noorem.

Seiklused Lõuna-Eestis

Alates neljapäevast olime lühivisiidil Lõuna-Eestis. Esmalt osalesime Ülo töökaaslase korraldatud talgutel. Minul õnnestus reha haaramisest viilida, keskendusin Huberti valvamisele (muide, imik on tööde vältimisel väga hea alibi :) ) ja grillimisele.

Tartus käies külastame alati üht minu kahest vennast. Seekord käisime külas Silveril. Pildil Henrietta koos minu vendade tütardega. Vasakult viie aastane Lisete-Maria, Henrietta selja taga nelja aastane Lisanne-Maris ja esiplaanil kolme aastane Renate-Mia. Tegevus - ujumine.

Viljandi - Henrietta koos Ülo õetütre Kärdiga väljas möllamas.

Huberti riietamine

Mitut perekonnaliiget on vaja Huberti riietamiseks :) ?

Jalutuskäik Nõmmel

Pühapäeval võtsime ette jalutuskäigu Nõmme turule. 3 km matk oli Henrietta jaoks pisut liiga pikk, nii et osa ajast veetis ta kandekotis. Muuhulgas tuli jutuks jalgratta ostmine Henriettale. Selgitasime, et ostmiseks on vaja raha, misjärel laps teatas, et ta peab ka tööle minema ja raha teenima ning et taadu (Tartu vanaisa) oli ütelnud, et raha ei kasva puu otsas... Lõpuks õnnestus Henriettat veenda, et tööleminemisega ei pea kiirustama.

Kevad Stroomi rannas

Laupäeval meelitasid sõbrad meid Stroomi ranna mänguväljakute juurde jalutama. Kuigi Henrietta oli nohune ning vahepeal haige näoga, mõjus värske õhk väga hästi ja mulle tundus, et nohu vähenes :) Muide, Stroomi rannas on rohkelt mänguväljakuid, nii et, Anu, me hakkame Sul tihti külas käima ja kuuel erineval mänguväljakul seiklemas käima.

Lapsed Siim (4), Rassu (3) ja Henrietta veerpiiril möllamas. Pilt võiks edastada ka heli, sest laste möllamist saatsid emade "kriisked" laste suuas - ära roni vette, ära viska pikali, ära rooma adrus, ära songi käega vees... Isadel on tunduvalt rahulikum närvikava :)

Rassu, Siim ja Henrietta - kusjuures Siim ja Rassu on vanad sõbrad, s.t. käest kinni hoidmine oli nende jaoks tavapärane. Henrietta üritas sõpradele kõigepealt Rassu poolt läheneda, aga Rassu polnud valmis käest kinni võtma :) Henrietta ei andnud alla ja haaras Siimul käest. Grupitunne on juba kolmestel oluline :)

Triin, Rassu, Siim ja Henrietta. Pilt on poseeritud :)

Hubert - 3 kuud

Hubert on endiselt üks vahva sell, kes nutab ainult siis, kui põhjust on. Kaalu on juurde tulnud ca 1,2 kg, st. kokku kaalub poiss 7030 grammi, pikkust 62 cm. Viimastel nädalatel on väljakujunenud peaaegu režiim, s.t. tegevusi saab pisut paremini planeerida. Parematel öödel sööb 2-3 korda, halvematel öödel iga 2 tunni tagant. Endiselt meeldib Hubertile süles olla, omaette on nõus mängima ainult hommikuti.

Huberti esimene välisreis

Eelmisel kolmapäeval võtsime koos Huberti ja sõbranna Anne-Lyga ette ühepäevase reisi Helsingisse, eesmärgiks mõõdukas shoppamine ja muuseumikülastus. Hubert käitus üllatavalt hästi, s.t. magas enamuse ajast, ärgates üles ainult siis, kui kõht tühjaks läks. Ta vist arvas, et tema elukohaks ongi vanker... Keeruliseks läks tagasiteel, sest mingil põhjusel ei tahtnud Hubert laevas magada, seega veetis ta 2 tundi järjest minu süles nuttes ja magades vaheldumisi, mis omakorda tõi mulle kaasa koleda seljavalu.

Siku ja Henrietta

Siku on meie iganädalane külaline. Varasematel aegadel olid meil kavas õhtused küpsetamised, aga suve lähenedes hääletati koogid maha :(

Esimene äratuntav joonistus

Loodan, et ma pole ainuke, kes sel joonistusel märkab teatavaid sarnasusi inimesega :) Muide, parempoolne osa joonistusest kujutab õhupalli.