Investeering mänguasjadesse

Hommikul otsustasime teha midagi meeletut ja suundusime koos kolme lapsega mänguasjapoodi. Jah, ma tean, et see on häid närve vajav ettevõtmine. Kokkulepe oli, et valitakse välja üks asi, mis ei takistanud kaht vanemat last hullumast ja lause "Mul on seda vaja" või "Ma tahan seda" saatis igat sammu. Õnneks leidsime poes ka ruumi, kus olid kasutatud asjad mõistlike hindadega - soovitud lego-plaate seal muidugi ei leidunud, aga see-eest igasugu muud tarvilikku träna oli kuhjades. Hubert sai õnnelikuks tõstuki omanikuks ehk meie majja saabus esimene puldiga auto. Henrietta sai peaaegu  uue nuku (enda vana oli jala kaotuse tõttu prügikasti sattunud), poni ja rulluisud. Just uiskude üle olid lapsevanemad eriti õnnelikud, sest 3 euro eest peaaegu uus spordivarustus  tundus liiga hea, et tõsi olla. Ja tõepoolest, oligi. Nimelt, kodus uiske jalga proovides selgus, et paari moodustasid kaks parema jala uisku :)

Huberti ütlemised

Hommik, Henrietta ja Hubert sätivad ennast lasteaeda minema, Evi jääb Lennarti juurde. Hubert palub Evit:" Ole hea ja vaata mu Lennarti järele!"

Tagasi tööl

Eile olin esimest päeva tööl - kohal hakkan alguses käima kolmel päeval nädalas pool päeva korraga. Sissejuhatuseks jäi Lennart hiiglaslikku nohusse ja enne esimest tööpäeva kõndisin pool ööd, laps süles, et too paremini hingata saaks. Jätkuks toimus täna öösel aktsioon - Hubert oksendab ja Henriettal on pisike palavik. Pingutasime vist esimese täispika päevaga üle - Hubert jäi esmakordselt lasteaeda magama, sealt otse Grete sünnipäevale. Henrietta jõudis veel vahepeal ujumistrennis ära käia, nii et täispikk tööpäev temalgi + vastutus venna heaolu eest (Hubert on alates esmaspäevast samas lasteaias ja rühmas kus Henriettagi). Hetkel on mõlemad rõõmsad, istuvad diivanil, limpsivad mett ja vaatavad Autod 2 filmi, Lennart magab. Tunni aja pärast torman tööle. Tunnen ennast superemana :)