Hubertiga oleme jõudnud nüüd nii kaugele, et see poiss ei püsi enam isegi söögitoolis kinni. Mõned päevad tagasi sain peaaegu südameataki, kui lapse keset söögilauda leidsin - söögilauda eraldab kivipõrandast ju terve meeter ja minu fantaasia hakkas tööle. Nüüd lõbustabki ta ennast keset söömist toolist väljaronimisega.
teisipäev, 16. november 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar