Nädala jooksul on meie pere mitu pisikest oppi üle elanud - eelmisel nädalal paigaldati Hubertile kõrva shundid korduvate mädaste kõrvapõletike tõttu ja eile elasin mina silmaoperatsiooni üle. Peab tunnistama, et Hubert pidas oma vintsutustele tunduvalt paremini vastu kui mina enda omadele. Juba mõned minutid peale narkoosist toibumist möllas poiss voodis ringi ja tundis puudu toidust-joogist ning mänguruumist. Mina seevastu jõudsin nii opi ajal kui ka toibumise perioodil mitu korda ennast kiruda, et miks ma üldse selle asja ette võtsin. Täna on juba päris hea olla ja tõesti - elu minu ümber on hoopis värvilisem ning puuduvad liistud ja joonistused seintel häirivad mind rohkem kui varem :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar