Eile käisid külas Tartu sõbrad Evelyn ja Bert. Hubert sai hakkama esimese teadliku naeratusega, kusjuures sellega õnnistati hoopis Evelyni, mitte mind - mina pean ootama oma järge (täna ei õnnestunud poisist naeratust välja võluda).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar