"Pulmareis" I

Juba teist aastat järjest võtsime ette reisi, et "panna üks tore eesti neiu võõramaalasele mehele". Kui eelmine aasta viis reis meid Ungarisse, siis seekord toimus pulm Bonnis. Enamuse ajast veetsime siiski sõbralikus Brüsselis, kus meid nädalaks oma hoole alla võtsid Erika ja Mait. Peab tunnistama, et niimoodi reisimine on väga lõdvestav - lennujaama tullakse vastu, viiakse majutuskohta, kus ootab lahke perenaine, reisiplaanid on ära tehtud jne. Viiekesi on ilma tülideta võimalik ilusasti ühes toas ära elada ning on tore tõdeda, et oleme sõbrad ka peale nädalast ühist seiklemist, kusjuures reisiseltskonda kuulusid ka kaks imikut ja 5 aastane Siim.

Reisi märksõnad: üks sõber on äärmiselt sümmeetriline, teine väga fotogeeniline; samas kui päris aus olla, siis pole keegi meist klassikaliselt ilus; Belgia kange õlu; Saksa värske vein (federweisser?); lisaks pissivale poisile on Brüsselis olemas ka pissiv naine ja pissiv koer; kõik läheb puusadesse.

Pulmast pilte kahjuks ei ole, aga pulm oli meeleolukas, pruutpaar ilus ning sugulussidemed kahe rahvuse vahel said sõlmitud.


Nii pandigi paika reisiplaan.

Eesti delegatsioon Europarlamendi istungite saalis.

Tippkohtumine...

Giidi ülesandeid täitev Erika võttis oma tööd tõsiselt - jalutuskäik Mini-Euroopas.

Neli graatsiat Mini-Euroopas jalgu puhkamas.

Erika, Anu ja Margit Brüsseli ühe sümboli juures.

Brugge raekoja siseõuel.

Brugge ajalooline vanalinn Raekoja kellatornist vaadatuna.

Meie reisiseltskond nautimas friikartuleid. Ma poleks ealeski arvanud, et tegemist on nii populaarse toiduga - seda pakuti igal pool ja iga toidu kõrvale.

Brugge kohustuslik turistilõks ehk väike paadisõit kanalitel. Maidu sõnul oli meie giid allpool igasugust arvestust ning ei rääkinud pooligi olulisi asju linna kohta. Näiteks jäi näitamata maailma väikseim gooti stiilis aken, mis tänu Maidule meieni jõudis. Küll aga mainis giid korduvalt ära, et paadis on ka eestlased - ju me olime siis mingit sorti eksootika.