teisipäev, 26. oktoober 2010

Tartlaste invasioon

Oktoobri alguses külastasid meid Tartu sugulased Mia ja Lisete koos ema Sheilaga.

Mida toob endaga kaasa kolme päeva jooksul kolme tüdruku vanuses 3-6 kantseldamine väikeses korteris? Kõik peab olema ühtemoodi - kui Mia paneb kingad, peavad ka Henriettal kingad olema, kui Lisete tahab olla kleidiga, peab ka Mial kleit seljas olema jne. Patsidest rääkimata - Henrietta, keda juuksekasvuga ei ole just õnnistatud, pidi saama samasugused patsid. Lapsed on suured sõbrad, aga pidevalt jooksis keegi kaebama. Huberti toas magamine ja tüdrukute samaaegne vaikselt mängimine - see lihtsalt pole võimalik :)

Henriettat tabasid esimese päeva jooksul sellised jonnihood, mida enne pole nähtud. Esimene hoog tuli peale, kui palusin jalga panna saapad, mitte kingad. Klaarimisele kulus nii palju aega, et rongile jõudmiseks pidime terve tee kodust Kivimäe peatuseni läbima joostes (muide, väga mugav on joostes vankrile toetuda) ja olgem ausad, ma pole 12 aastat nii pikka maad joostes läbinud. Õnneks magas Hubert vankris ja vankri jalutsis istus Henrietta, vaene Sheila pidi aga maa läbima, Mia süles. Kui ema Sheila enam ei jõudnud nii joosta, lubas Mia ise lahkelt edasi joosta. Teine jonnihoog saabus Nukuteatri kohvikus, kui ma keeldusin lapsele kommi ostmast. Seepeale pidid kassasse saabuvad inimesed üle astuma väikesest maas vähkrevast tüdrukust. Kolmas jonnihoog saabus Balti jaamas, kui lahkarvamus tekkis sellest, et väsinud jalgade puhkamiseks oli kolme peale ainult üks koht vankri jalutsis. Balti jaam nii oma asukate kui ka puhtuse poolest ei ole maas jonnimiseks muidugi parim paik... Eks olukorraga harjumiseks läks aega ja sellest ka need koledad jonnid - külalised olid ju kauaoodatud ning olukord ootamatu.

Igal juhul ootame külalisi kindlasti tagasi, meil jäid mitmed vahvad kohad külastamata, andsime lastele aega lihtsalt mängida ja omavahel koos olla.

Esimesel hommikul õnnestus tüdrukud putru panna sööma.

Tutvustasime oma väikestele sugulastele ka Nukuteatri muuseumi saladusi.


Kunstitunnis - siia juurde kuulus iga natukese aja tagant vanematele oma shedöövrite demonstreerimine.



Mia, Lisete ja Henrietta mänguhoos. Kahest mänguhobusest on ilmselgelt vähe :)

Ühel õhtul külastasid meid veel Anete ja Oskar koos oma vanematega. Anete koolis käiva lapsena luges teistele unejuttu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar